Happed
Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+), nende pH<7. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happed jagunevad anorgaanilisteks (soolhape HCl) ja orgaanilisteks hapeteks
(metaanhape HCOOH).
Looduses leidub happeid:
Veesetete tekkimist takistavad ained pH 5-6
Happevihmad
Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.
Nimeta, missugused happed tekivad väävel- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega?
...................................................................................................................................................
Happeid sisaldavaid sademeid nimetatakse happevihmadeks. Sageli on vihmavee pH 4 kuni 5.
Too näiteid, millistel toiduainetel on happelisus sama mis happevihmadel!
...................................................................................................................................................
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad.
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist.
Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb.
Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa.
Kuidas happevihmad tekivad?
(metaanhape HCOOH).
Looduses leidub happeid:
- puuviljades ja marjades (sidrun, õun,jõhvikad),
- taimedes ( jänesekapsas, rabarber,hapuoblikas),
- putukates (herilane, sipelgas).
Veesetete tekkimist takistavad ained pH 5-6
- Profülaktilised ained
- Kasutatakse näiteks pesumasinates
- Eeldavad pidevat kasutamist
- Eemaldavad juba tekkinud setteid
- Kasutatakse ainult vajadusel
- pH vastavalt pinnakattematerjalile
Happevihmad
Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.
Nimeta, missugused happed tekivad väävel- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega?
...................................................................................................................................................
Happeid sisaldavaid sademeid nimetatakse happevihmadeks. Sageli on vihmavee pH 4 kuni 5.
Too näiteid, millistel toiduainetel on happelisus sama mis happevihmadel!
...................................................................................................................................................
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad.
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist.
Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb.
Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa.
Kuidas happevihmad tekivad?
